Reegel 6Serv

Kus seista, kuidas palli lüüa ja kuhu see peab maanduma.

Alapunktid a kuni kLihtsas keeles selgitused märgiga Praktikas

a
Kui esimene serv on viga, on servijal teine serv.
b
Servija seisab vähemalt ühe jalaga servijoone taga, keskjoone mõttelise pikenduse ja külgseina vahel, ning püsib seal, kuni pall on löödud.
2026. aasta uuendus: piisab ühest jalast joone taga. Varasemad väljaanded nõudsid mõlemat.
c
Pall põrgatatakse maha selle ala sees. Enne lööki ei tohi pall üle servijoone ega keskjoone minna.
d
Servija ei tohi kummagi jalaga puudutada servijoont ega keskjoont.
Joone peal seismine on viga.
e
Pall lüüakse vöö kõrgusel või madalamal, vähemalt üks jalg maas.
Pea kohalt servida ei tohi ja hüpata ka mitte.
f
Pall lendab diagonaalis üle võrgu ja põrkab vastuvõtja serviväljakus. Geimi esimene punkt servitakse paremalt, edasi vahelduvad pooled.
Jooned kuuluvad serviväljaku juurde, nii et joonele langenud pall on sees.
g
Kui servija teeb palli suunas löögiliigutuse või ilmselgelt kavatseb seda teha, läheb serv arvesse.
h
Valelt poolt servimine parandatakse kohe, kui seda märgatakse. Punktid jäävad kehtima ja esimese servi viga läheb endiselt arvesse.
i
Enne iga setti otsustab kumbki paar, kes neist servib esimesena. Järjekord kehtib seti lõpuni.
j
Kui mängija servib vales järjekorras, servib õige mängija kohe, kui viga avastatakse. Punktid jäävad kehtima. Kui geim on juba lõppenud, jääb muutunud järjekord kehtima.
k
Servija ootab, kuni vastuvõtja on valmis. Vastuvõtja, kes üritab palli tagasi lüüa, ei saa pärast väita, et ta polnud valmis.

Küsimused

Kas padelis võib servida pea kohalt?

Ei. Pall tuleb pärast maha põrgatamist lüüa vöö kõrgusel või madalamal.

Mitu servi sul on?

Kaks. Kaks viga järjest tähendab kaotatud punkti.

Kas mõlemad jalad peavad olema joone taga?

Alates 2026. aastast enam mitte. Piisab ühest jalast servijoone taga, aga joont puudutada ei tohi.